Mind üllatas ärevuse ja depressioooni suur näitaja. Kui mõelda, siis võib see seotud olla suure töökoormuse ja vähese puhkeajaga. Kuid ohumärgina on täiesti arvestatavad. Üldises neurootilisuse skaalas olen keskmise näitaja ülemises osas. Paneb mõtlema. Ekstravertususe testi üldine tulemus on positiivne avastus minu enda jaoks. Keskmisest kõrgem ehkki osade näitajate suhtes tagasihoidlikum. Võin vabalt olla suhtlevam, aktiivsem ja lõbusam. Mis puutub põnevuse otsimisse, siis see on kõrge ja täiesti õigustatult. Uuued ja täiesti tundmatud olukorrad on alati meeldinud. Keskmine summa ekstravertsuse skaalal on hea tulemus, sest annab lotust, et on võimalus veel selles suunas kõvasti areneda. Kohusetundlikkuse testi alusel on minu töökoht täiesti vastav nendele kriteeriumitele, mida testis analüüsiti. Kohusetruudus ja püüdlemine saavutuste poole on tõepoolest heade
Anna kuulis Villu surmast ning otsustas Kõrbojalt lahkuda. Perenaine aga mõtles ümber, kui nägi Eevit ja ta poega. Ta oli leidnud uue Kõrboja peremehe Villu poja. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kui Villu oli kaine, siis oli ta eraklik, tegi igal pool tööd ja ei suhelnud väga inimestega. Kui ta oli purjus, siis ta pidutses koos teistega, tantsis ja oli lõbusam. Minu küsimus on see, et miks Villu (ja inimesed üldse) julgeb olla vabam, sõbralikum, suhtlevam ja lõbusam ainult siis, kui ta on purjus? b) Villu lõhkus Kivimäel kive, et jõuda viljaka mullani. Pärast õnnetust ta seda enam ei teinud. Miks ta edasi kive ei lõhkunud Kivimäel, et oma unistust täide viia, isegi kui ta oli sant? Kas pole mitte nii, et kui hobuse pealt maha kukud, ronitakse tagasi selga? c) Kui Kõrboja Anna sai teada, et Villu on surnud, siis kavatses ta lahkuda Kõrbojalt. Aga teel rongile, mõtles ta ümber
annaabi.ee 
