Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Sellega luuakse illusioon jutustaja ja autori samasusest. Vaatepunkt on luuletustes
siiski lapse, mitte autoritaarse täiskasvanu oma. Vilepi ehe lapsemeelsus mõjub
didaktilise ja pseudomängulise luule taustal ülimalt kosutavalt.
Kriitikas võeti need luulekogud väga hästi vastu. Reet Krusten, kes arvustas neid kaht
luulekogu samuti koos, nimetas Vilep luulet sümpaatselt kodu- ja perekeskseks,
humoristlikuks ja lapsega suhtlevaks luuleks, mis on klassikaline, aga ometi
kaasaegne, südamlik ja soojendav (Krusten 2004: 120). Luulekogu ,,Minu laul"
nimetab Ilona Martson üheks 2003. aastal ilmunud mainimisväärseks luulekoguks
Jaanus Vaiksoo, Ott Arderi ja Lehte Hainsalu kõrval (Martson 2004: 453).
4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab"
Luulekogud ,,Tahaksin olla" (2005) ja ,,Katus sõidab" (2007) tähistavad luuletajas
toimunud kvalitatiivset arengut