Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte
arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad
tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse
või formaalse õpetuse käigus. Tuleb kindlasti pidada meeles, et ka esimene keel ehk siis keel,
mida kodus räägitakse, on oluline ja vajab arendamist ning hoidmist. Kakskeelse lapse keele
kujundamist mõjutavad ka vanemate suhtlemisstrateegijad. Leebem on see, et täiskasvanu
räägib lapsega selles keeles, milles laps temaga räägib ja vastandina see, et vanem jääb enda
valitud keelele kindlasks ja nõuab vastamist just antud keeles.
Keeleomandamise puhul on muidugi üheks teguriks vanus – üldiselt mida noorem algab teise
keele omandamine, seda väiksem on aktsent aga ka siin on erandid. 6-8 aastasel lapsel on aga
teise keele omandamine sarnane esimese keele omandamisega, edasi hakkab aju juba
kasutama teisi osi keelt õppides
annaabi.ee 
