Samas see on mulle kasuks tulnud, sest tunnen, et minu kohanemisvõime võõras keskkonnas on väga kiire. Kui on samade huvidega inimesi, siis suudan väga kiirelt kontakti luua. Pigem olen muidugi kuulaja tüüp ja tahes-tahtmata hindan inimesi nende vestlemise sisukust teistega. Suhtlemisstiililt olen pigem ennastkehtestav. Kõnetoon on mul selge ja tugev, kohati võib-olla liiga range. Teistele võib tunduda,et ma üritan domineerida oma jutuga. Eks tõsisemast suhtlemisstiilist jääbki teistle mulje minu tõsisest esmamuljest. Usun, et see ei ole miinuseks. Pigem tõsise olekuga kui jätta pidevalt naerva ja naljamehe mulje. Agressiivset suhtlemist kasutan üldjuhul arusaamatuste ja vaidluste puhul, kus üks osapool väidab minu infole vastupidist. Seda ainult juhtudel, kui olen kindel, et minul on õige info. Alistuvat suhtlust tuleb ka ette, eriti elukaaslasega. Elus on lihtsalt juhtumeid ja probleeme, kus on targem vahest loobuda vaidlusest
poolt kehtestamisest,oma tahtmise saavutamisest. Pilt, mis tekib, on eelnevaga sarnane. Ühistegevus kohanemine koostöö kompromiss vältimine võitlus Kehtestamine Joon. 35. Suhtlemisstiilist tulenev strateegiate valik Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 125 Konflikt Nagu eelevast võib näha,nõuavad erinevad situatsioonid erinevaid konfliktilahendusstrateegiaid. Millal Sa väldid sagedamini konflikte? Kas Sa lähed sageli kompromissile? Millal Sa võistled (pead lahingut)?
annaabi.ee 
