Konfliktipsühholoogia
tülitseb kogu tänav. Täiendavate jõudude kaasumisega konflikti suureneb
arusaamatuste, väärtõlgenduste ja möödarääkimiste tõenäosus. Raske on vahet
teha, mis on tegelik, mis tõlgendus. Iga osapool peab oma käitumise eest teist
vastutavaks, samas pole kedagi, kes otsustaks. Areneb välja vaenlase kujund,
mis sildistatakse. Vastaspool ja temaga seotu muutub emotsiomaalselt
vastikuks nii osalejatele kui kakõrvalseisjatele.
3. suhtlemisruum lõheneb nii, et tahes-tahtmata peavad kõrvalseisjad asuma
mingile positsioonile, kas ühele või teisele poole rindejoont. Konflikti
eskaleerudes sisuline küsimus taandub, ning oluliseks saab see, kes kellega
suhtleb või kes kellega ühte hoiab. See kõik tähendab väga suurt survet
suhetele. Hävineb normaalne suhtluskeskkond ning inimesed hakkavad grupist
lahkuma.
4. osalejate reaktsioonid ja siseelu muutuvad üha emotsionaalsemaks. Tunnetele