saatmine, kuigi käsitsi kirjutatud kirjad on minu arvates paremad, e-maili lugedes on side teise inimesega nõrgem. Samuti ei ole enam eriti põhjust inimestega reaalelus kohtuda, nende asemele on tulnud telefonikõned, SMSid, suhtlusportaalid ja Skype, kus saab pidada videokõnesid. Kardan, et need sidevahendid ei suuda siiski asendada tõelist, vahetut suhtlemist ja pikapeale vähendavad sotsiaalsete ühenduste tugevust. Interneti suurim probleem on minu jaoks anonüümsus. Suhtlemisportaalidesse pilte üles pannes töödeldakse need ilusamaks, enda ankeeti kirjutatakse huvid, mis on populaarsed - parandatakse endas neid külgi, mis pole hetkel ühiskonnas moes, valetatakse ennast ideaalsemaks. See aga ei ole hea, sest inimene, kes Internetis on teiste jaoks ilus ja "lahe", ei pruugi olla selline päriselus. Loomulikult talle meeldib see, kuidas temasse virutaalmaailmas suhtutakse ja nii ta veedabki enamus ajast arvutis olles.
WPA2 on asendanud WPA koduruuterite peal juba aastast 2006. WPA2 ei luba TKIP krüpteeringu meetodit, sest selles avastati vigu mis võimaldab krüpteeringu võtme lahtimurdmist piisava kogemuse korral. (About.com, 2013) 3. TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Tapa Gümnaasiumi ja ka teiste koolide jaoks kujuneb laialdane interneti kättesaadavus probleemiks. Tänapäeva tehnoloogia lubab inimestel olla internetis peaaegu et igapool. Õpilased õppimise asemel võivad sukelduda suhtlemisportaalidesse ja tänu sellele võib langeda nende õpioskus. Õpilased võivad tunniajal kuulamise ja kaasatöötamise asemel lõbutseda ja suhelda telefoniga, milletõttu jääb õpitöö tegemata. Uurisin erinevaid aspekte õpilaste interneti kasutuse kohta koolis ja nende arvamusse traadita interneti kohta koolis. Uurimusküsimustikule vastasid 10. klass ja 11. klassi õpilased. 10. Klassis oli 37 vastajat, millest olid 20 naised ja 17 mehed. 11. klassis oli 29 vastajat, millest olid 19 naised ja 10
annaabi.ee 
