Enesekehtestamine
inimes(t)ele. Maarja Vadi (1995) ütleb tsiteerides Barry Reece'i ja Rhonda Brandti, et
kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: pasiivne
(oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv);
agressiivne (domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi
pealetükkiv) ja kehtestav (endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste
vajaduste arvestamisega). Eesti suhtlemiskursustel 1980. 1990. aastani on kasutatud
veel järgmist definitsiooni: "kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma
vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril
teha sedasama". Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on
omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teisele mitte. Nagu
agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil.
annaabi.ee 
