Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale
vaimselt ja hingeliselt ning kasutada tema suhtes teisi alandavaid kasvatusabinõusid. Last ei tohi
ühelgi juhul kehaliselt karistada. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige
lapse võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral on vanematel kohustus küsida abi õpetajalt või
teistelt asjatundjatelt. Vanemal on isikuhooldusõigusest tulenevalt õigus määrata kolmandad
isikud, kellega laps võib suhelda, ning neile on suhtlemiskeelust kinnipidamine kohustuslik.
Suhtlusringi määramise juures tuleb arvestada asjaoluga, et lapsel on lapse õiguste konventsiooni
kohaselt õigus privaatsusele, mis tähendab, et laps võib valida sõpru ja suhtlusringi.
Eesnimetatud vabadust saab võimaldada seni, kuni see ei pane last ohtu. Kui vanem tahab välja
selgitada, kas sõber, suhtlusring või olukord on ohutu, tuleb lapsega saavutada usalduslik suhe ja
neil teemadel vestelda