Uurimistöö - Foobia tänapäeva ühiskonnas
võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see 15. kuni 20. eluaasta vahel. Suhtlemiskartuse
põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna. Tavaliselt
kardetakse, et tuntav ängistus on teistele nähtav. Seda võib reeta näiteks punastamine,
värisemine, värisev hääl või kokutamine, võimetus teistele silma vaadata, kidakeelsus,
iiveldus, oksendamine ja tugev vajadus urineerida. Kõige raskem suhtluskartuse vorm on
inimeste vältimine. Üldiselt on suhtlemiskartlikel inimestel madal enesehinnang.
Suhtlemiskartust saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga ning ravida ka
medikamentidega. (Haiguslikud... 2002: 25-33)
7
Spetsiifiline hirm on üldjoontes ekstreemne ning kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline
objekt või olukord. Normaalse elu ja tegevuse häirimise aste sõltub hirmutekitajast ja
sellest, kui kerge on seda vältida. Ameerika Psühhiaatrite Liit on jaotanud spetsiifilised
annaabi.ee 
