hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2. Erinevad rahvused ja kultuurid Eestis Eestis on kõige rohkem eestlasi, venelasi, soomlasi, ukrainlasi, armeenlasi jne. Mõnikord tekitavad suhtlemisharjumused probleeme ühiskonnas ja inimeste vastastikust tajumist mõjutavad stereotüübid ja hoiakud. Näiteks mustlased, kes elavad ka Eestis ja räägivad kõva häälega ning on lärmakad, ei hooli eriti, mida nendest mõeldakse. Samas, mustlaste imago mõjutab negatiivselt nende vastuvõtmist meie ühiskonnas. Üldiselt on teada, et harimata inimesed (sõltumata rahvusest ja päritolust) käituvad tihti ebaviisakalt ja tüütavad oma suhtlemisviisi ja käitumisega teisi inimesi
.. Eriti on see raske sel puhul, kui ma ei tunne lapsevanemat ega tema reaktsiooni. Pean leppima sellega, et kui vaatan inimesele silma ja olen temaga aus, teengi kõik, mis parasjagu võimalik. Üks hea jaapani vanasõna ütleb: Mitte keegi meist pole nii tark kui meie kõik. Olen selle meelde jätnud ja katsun probleemsetes olukordades just nii mõelda. Probleemsetes olukordades võib tekkida vigu. Neid tuleb endale tunnistada ja neist tuleb õppust võtta. Inimesed on erinevad, inimeste suhtlemisharjumused on erinevad, aga töö juures olles pean mina olema justkui majakas keset merd, mis võib vahel tormile kiskuda: sirge seljaga, alati valmis õiget suunda näitama, kuid mitte liiga pealetükkivalt. Mul on veel teinegi õpetussõna, mida meeles pean: kuidas hõikad, nõnda kajab. See tuletab mulle meelde, et kuidas suhtleme teistega, nii vastatakse ka meile. Ainult teistega suheldes õpime iseend tundma. Suhtlemise käigus me peegeldame oma sisemaailma. Just
· eaka mõtlemine võib olla muutunud; · eakal võivad olla erinevad hirmud, mis pärsivad tema tunnetust, taju ja mõtlemist; · eakal võivad olla unehäired, mistõttu ta võib olla tavapärasest erinevas ,,ajavööndis". Lisaks eakatel esineda võivatele üldistele probleemidele on eakaga suhtlemisel vajalik arvestada, et iga kroonilise psüühikahäirega eakas on elanud oma unikaalset elu, mille jooksul tal on välja kujunenud: · oma suhtlemisharjumused; · oma eelistused sellest, kuidas teised temaga võiksid suhelda; · talle harjumuspärane ja arusaadav sõnavara; · suhtlemise lemmikteemad ja teemad, mis häirivad; · suhtlemise harjumuspärane intensiivsus ja suhtluskoormus. Kroonilise psüühikahäirega eakaga kontakti saavutamisel ja positiivse suhtluskeskkonna kujundamisel on oluliseks abiks, kui vastavasisuline informatsioon oleks enne eakaga suhtlemise alustamist personalile teada
annaabi.ee 
