Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Kõnet võib sel
juhul vaadelda kui intellekti proteesi. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile
positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimist ja
üldistamist.
Primaarse alakõne (alaalia) puhul on olukord mõneti teistsugune. Esialgu arenevad neil
lastel intellektuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna laps ei omanda
keelevahendeid, otsib ta teisi suhtlemisvahendeid (žestid, osutamine jne.). Just
suhtlemisaktiivsuse, sh. alternatiivsete vahendite otsimise poolest erinevad kirjeldatud lapsed
vaimse alaarenguga eakaaslastest (viimaseid rahuldab nende kõne seisund). Neist vahenditest
varsti aga enam ei piisa. Väga ohtlik lapse arengule on seejuures olukord, et intellekti
käsutuses ei ole keelesüsteemi. Seega pidurdub üsna varsti ka intellektuaalsete protsesside
areng. Väljapääsuks on jällegi kõne arendamine või (mõnel juhul) alternatiivsete
suhtlemisvahendite rakendamine.
annaabi.ee 
