Raamat, vanaaegne mõnuaine
on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette
antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib
olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kummaliselt
kuidas saab kellegi väljamõeldud Felixi loost targemaks? Mina arvan, et see on alateadvus,
mis meid sel puhul juhib. Me ei pruugi ise märgatagi kui kasutame oma igapäevaelus, või siis
mõnes suhteprobleemis, selle sama Felixi käiku, teeme samu tegusid. Oma peaga, ilma tema
loost rääkiva raamatuta, poleks me selliste asjade peale tulnudki.
Kui jaotada noored raamatute lugemise järgi gruppidesse, mis eelnevalt välja tõin, siis kuulun
mina teise. Mulle meeldib lugeda, kuigi pean tunnistama, et see pole alati nii olnud. Ma ei
veeda oma vaba aega ainult lugedes, vaid olen ka arvutis. Sageli olen iseenda peale päris tige
annaabi.ee 
