tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen suhteprobleemidest, näiteks tüdruk on partneri suhtes muutunud ükskõikseks ning mõtleb, kas oleks ehk keegi sobivam tema jaoks. Mina olen soovitanud kahtluse korral teha hinnang suhtele, tuua välja head ja halvad küljed ning hiljem sellele tuginedes otsus teha. Süüdistamist ja käsutamist, samuti ka naeruvääristamist kasutan tihti emaga suheldes, sest tajun samasid tõkkeid ka tema poolt. Näiteks palub ema minult tihti abi telefoni käsitlemisel, mis on
soovimatu käitumise juurde. Millest tunda ära vastupanu? See on nõustatava käitumine, mis seisneb madalas motiveerituses osaleda nõustamissuhtes ning vähendab seetõttu nõustamise edu tõenäosust. Resistentsus võib tuleneda: kliendi hirmust ebamugavuse ees; kliendi hirmust muutuste või edu ees; kliendi sekundaarsest häiritusest ja soovist seda vältida; lootusetuse tundest; kliendi ja nõustaja omavahelisest sobimatusest; nõustaja suhteprobleemidest (omapärast?); nõustaja moraalsetest hoiakutest... Motiveerimine kliendi vastupanu korral: aktsepteeri resistentsust/klienti; loo koostöö õhkkond (väldi kontrollivat keskkonda); palu, mitte ära sunni kliendil osaleda; võimalda kliendil valikuid teha, aktsepteeri valikuid; omista muutused kliendile, vähenda oma osa; anna aega kliendile ülesannet/palvet täita; kohanda tempo kliendile sobivaks; jälgi kliendi vajadusi; Uuri tema huvisid.