Üldbioloogia
omavahel sarnaste isendite gruppidest. Vahevorme selliste gruppide vahel peaaegu ei
esine. See nähtus ongi olnud aluseks organismide rühmitamisel liikideks.
Bioloogiline liigikontsenptsiooni kohaselt koosneb liik reaalselt või potentsiaalselt
ristuvate isendite populatsioonidest. Liigikaaslased tunnevad üksteist ära ja liik kujutab
endast looduses samaviisi reaalset üksust nagu näiteks rakkudest koosnev organism või
omavahel suhtelvaist indiviididest moodustunud parv. Bioloogilise liigi aluseks on
suguline äratundmine, geneetiline, füsioloogiline ja käitumuslik sobivus.
Nominalistliku kontseptsiooni kohaselt on liik kokkuleppeliste piiridega, sarnaste
isendite kogum. Nominalistliku vaate järgi on reaalsed üksnes isendid, mistahes taksonid
on aga inimeste poolt ette nähtud tunnuste alusel moodustatud abstraktsioonid.
Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk