muuta ja on kõigi jaoks täpselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Näiteks on absoluutne tõde see, et puhas vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures või, et Maa tiirleb ümber Päikese 365/366 päeva jooksul ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje 24 tunni jooksul. Need kaks näidet on kindlad, muutumatud, neid ei saa teisiti mõista ja ega neid muuta, nad on absoluutsed. Mis on suhteline? Suhteline on täpselt absoluutse vastand. Suhtelisuses pole midagi kindlat, see on relatiivne. Suhtelisus võib muutuda ja on mõjutatav. Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole üldse ilus aga võib ka olla niipidi, kellegi arust võib olla nii, et punast
midagi olevat, vaid lihtsalt usub, see tähendab, et keegi usub millessegi, mida pole. Ma ei pane oma lootust millegi oleva peale. Lootus tuleb panna lootuse enda peale. Puhas lootus. Kui ma nüüd niiviisi ,,usun Jumalat", siis see tähendabki, et ma lihtsalt usun, puhtalt usun. Kuid ma jällegi kuulen peale seda seletust küsimus, et aga mida selline usk mulle andma peaks? Las ma ütlen! See vabastab mind kõige oleva, kõige küüsist, mis on aktuaalne, mis on oma suhtelisuses, oma piiratuses tõesti ebausaldatav - aga huvitaval kombel võimaldab just see vabanemine mul olevaid usaldada, sest ma ei sõltu enam neist. Selline usk annab minu noorele rahutule meelele rahu ja kirkuse, see arendab mind. Nii usaldan ma kõike Olevat tervenisti, korraga, aga see tähendab, et ma ei usaldagi Olevaid. Ma...ma usaldangi vaid olemist - ma usaldan Jõudu, mis Olevad loob ja nad hävitab - ja see usaldus ja usk, see toetumine tähendab, et ma olengi see Jõud.
annaabi.ee 
