Fidži saared
aastas ning seal kasvab vihmamets.
Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500
mm sademeid aastas) katab
savannitaimestik.
Fidzi meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal
aastal sadu tuhandeid turiste
Fidzi on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige
Austraalia kapitalist. Üle 40% tööhõivelisest rahvastikust töötab
maaviljeluses. Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja
kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidzi on tähtis
Põhja-Ameerikast Uus-Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide
sõlmpunkt. 2003. aastal külastas Fidzi saari u 430 000 turisti. Välja
veetakse peamiselt suhkrut, koprat ja kulda. Koprat kogutakse ja saadetakse
maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning
pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Fidzi tähtsaim
kaubapartner on Austraalia.
Ajalugu