Armastus sõpruse vastu
korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast
pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei,
mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus
minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele
jätta või aega tagasi keerata, ma ei elaks seda üle kui me ei suhlteks enam iial!" lausus Rando.
Me vaatasime pikalt teineteisele otsa ja ma hakkasin talle vastama, kuid seda takistas telefoni
kõne. Emme helistas. ,,Jah, ma kuulen sind?", vastasin ma. Ema: ,,Tsau ,kuidas sul seal läheb?
Me tuleme homme õhtul koju. See pole tegelikult kindel, võib-olla tuleme alles
nädalavahetusel, aga ära muretse, me teame et sa saad hakkama, eks?" ,,Mul läheb ülihästi. Te
ei pea muretsema, võite nädalavahetusel tulla ikka, kui vaja," vastasin talle. ,,Ole jah tubli