suuremad paigad on Great Plains’i ala ning Suur-järvede piirkonnas. Põllumajandus moodustab umbes 1.2% SKT-st. Ameerikas leidub rikkalikult põllumaad ja sealt tuleb umbes pool kogu maailma teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine import on aastatega tõusmas. Aastatel 2013-2015 moodustas Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika kokku 62% Ameerika Ühendriikide põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhitud Ida-Aasia oli suurim turg,mis moodustas koguekspordist 34%. USA ekspordi osakaal Kanadas ja Mehhikos on suurenenud ja moodustas viimase kolme aasta jooksul 28 protsenti maailma ekspordist
Kõrbetirts Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui toitu on piisavalt, elab putukas üksinda, ent kui toitunappus kimbutama hakkab, kogunevad putukad hiigelsuurtesse parvedesse ning suunduvad pikkale teekonnale. Toitub lehtedest, kõrrelistest, puuviljadest ja lilledest. Lehetirtslased Lehetirtslased on väikesed ja harilikult pruunid või rohelised putukad. Nad on kohutavad kahjurid, kes ründavad maisi- ja riisipõlde, samuti puuvilla- ja suhkrurooistandusi. Lehetirtslased toituvad erandlikult taime mahladest, näiteks teravilja, õunapuu, kartuli, rooside või suhkrupeedi omast.mahlade imemiseks on tal nokk Röövritsikad Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi süüa oma lähisugulasi. Raagritsikad Raagritsikad, keda kutsutakse ka kõndivateks raagudeks, väärivad oma nime täielikult
Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin, Port-au-Prince peale milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemaltmaavärinat 212 000 inimest. Haiti taimed Oli kunagi peaaegu kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu
annaabi.ee 
