Orgaanilised ained.
Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta
endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel
sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N.
Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1848. aastal
sünteesisid saksa keemik H. Kolbe ja inglise keemik E. Frankland äädikhappe. Edasi
tulid juba tehisrasv (1854) ja sajandi lõpul suhkrulaadne aine. Nende orgaaniliste
sünteesidega kummutati vitalism lõplikult.