Lihhenoindikatsioon
liikide tunnuste varieeruvust kui ka seda, kas antud kohas üldse leidub enim levinud
suursamblikke. Esimesel juhul on vajalik koosluse analüüs prooviruutudel. [1]
3.1 Samblikud ja vääveldioksiid.
SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe.
Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad
kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus
vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus
olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning
samblik sureb.
Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu
kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid
sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud,
keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud).
1. Saastatud tsoon:
· harilik hallsamblik
· liudsamblik