Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse? SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena
Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevõtete puidujäätmetest, metsatöötlemise jäätmetest (saepuru, höövlilaastud). Pelleteid on võimalik toota ka koorest, energiakultuuridest ja põhust. Biomassi varude peamised allikad: · mets ja lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt); · õlikultuurid (raps, päevalill); · suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, sorgo, suhkruhirss) · tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder,
annaabi.ee 
