Kontserdi arvustus
keerlema. Viies lugu, mis nad esitasid, oli Webberi ,,Memory". Nende esitusel ei olnud midagi
viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see
võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle
tüdrukute ansambli juures eriti meeldis, oli asjaolu, et nad kõik kandsid samasuguseid pluuse.
Viimase rühmana esines Tartu kellade ansambel. Nemad esitasid samuti viis teost: P.
Tsaikovski ,,Trepak" ja ,,Suhkruhaldjate tants," M. Helman´i ,,Nokturn," J. Strauss´i ,,Trits-
trats polka" ja G.F.Händel´i ,,Rõõm üle maa." Esimene lugu jäi mulle meelde eriliselt selle
tõttu, et selle mängimine nõudis kiirust ja täpsust. Teine Tsaikovski lugu oli õrn ja
salapärane. Muusika ei olnud igav. Alati oli ootusärevus, et midagi kohe-kohe muutub ja
juhtub. Arvestades, et lugu ise oli kohati isegi väga õrn, oli selle lõpp väga järsk ja
konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid