Kognitiivne areng
töötavad koos,
ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber.
Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski
juhtuks.
4)Lausetüüpide käsitlus
Eesti lausete põhitüübid (EKG – Eesti keele grammatika)
GS – grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav.
TS – tegevussubjekt – kes tegelikult teeb.
PS – pragmaatiline subjekt – lause alguses olev lauseliige.
1) Normaallaused –Suhjekt ehk alus on esimesel kohal. GS=TS=PS „Ta jookseb“
(intransitiivne), „Ta ehitab maja“ (transitiivne), „Ta on haige“. Kõik 3 tüüpi
langevad kokku.
2) Kogeja-omajalause – Kogeja on lause alguses, kuid ei ole grammatiline subjekt.
GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“,
„Tal on see hea raamat“
3) Eksistentsiaallause – Lause alguses on kohamäärus, lõpus grammatiline
subjekt, võib esineda osaalus