Fred Jüssi
veel sulamata. Tukkusin pärast mikrofoni ülesseadmist õhtul telgi juures
paar tundi, aga magamiskotita ja riietes ei too niisugune pooluni eriti
kosutust, sest külmahirm ei lase õieti magama jäädagi. Nüüd on
varjetelgis küll veidi mugavam kui eelmisel ööl, aga ilm on jälle jahedam
ja ikkagi hakkavad jalad niisketes kummisaabastes külmetama.
KELL VEERAND NELI hakkavad tedred mängima. Algul kostavad pimedusest üksnes kauged
salapärased suhinad. Siis nihkub see kõik ligemale, üsna siia, mu varjendi lähedusse, mikrofoni ette.
Seadsin oma püügiriistu seekord äärmise hoolikusega, püüdes vältida kõiki varem tehtud vigu.
Nüüd lindistan kõigepealt üldise õhustiku ja kui linnud veel ligemale tulevad, lasen lindil lihtsalt
joosta. Kuulen kõrvaklappides edenevat ilusat ja terviklikku helipilti. Algul kujuneb see
tõusujoones, siis kulminatsioon ning aimatav rahunemine. Üks tedrekukk kudrutab otse mikrofoni