Eesti keele vormiõpetus
tõu, täi, vau, viu, või, väi)
· Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
· Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik).
· Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi,
oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei,
vaarao)
· Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo, eküü, esprii, fopaa, halvaa,
kanuu, kanvaa, menüü, metroo, miljöö, partii, raguu, rezii, revüü, zürii, tabloo, trikoo) (intervjuu, kakaduu, kompanii,
randevuu)
· Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed
· Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed
annaabi.ee 
