"Tõest ja valest moraalivälises mõttes" - Nietzsche
igatahes mitte ometi asjade olemusest."
Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde
Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii
ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede
põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride,
metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis
on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka
kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille
kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt
jõuetuks muutunud, mündid, mis on oma kuju kaotanud ja nüüd vaid metallina arvesse
tulevad, kuid müntidena enam mitte." Seega Nietzsche kinnitab, et otsitud ja hinnatud tõde on