TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
teatava autonoomsuse ja kaitserefleksi. See aitaks muuta ka tantsu interpretatsiooni
steriilsemate süsteemide puhul palju vabamaks. Näiteks kui panna klassikatantsija läbi kujutluse
rakendama kogu oma tehnilist varamut uueks tunnetus- ja vormiotsingu protsessiks, võivad
tulemused olla väga põnevad. Tantsija ei limiteeri end enam ühe etteantud vormi piires.
Sellisel praktikal võivad olla märkimisväärsed suhestumised ka tantsija vigastusse.
Näiteks kui haige õlaliigesega kaasaegse tantsu viljeleja suudab vigastuse piirkonda jälgida, läbi
releasing-tehnika sellele mitte liigset tähelepanu pöörata, proovides võimalikult kehapäraselt
liikuda on üsna tõenäoline, et vigastus taandub kiiremini, avaldub hiljem vähem ja ei kordu
tulevikus. Tehnika võiks olla justkui rakutasandil algõpe sellest, mida kehal pole tarvis omaks
võtta ja millele mitte liigset tähelepanu omistada
annaabi.ee 
