Viikingid kui kultuurikandjad
Lisaks loomakasvatusele tegeleti Gröönimaal jahiga ning kala- ja vaalapüügiga.
Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad olid Euroopas hinnatud
luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta muid vajalikke asju. Kui Gröönimaa
skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal
kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv
kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt.
Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.
15. sajandil Gröönimaal Skandinaavia asustus hääbus. Viimased arheoloogilised leiud,
mis tunnistavad skandinaavlaste asustusest Idaasulas, pärinevad 15. sajandi lõpust. Asustuse
kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi
kaasa ikaldusi, põhjustas inuitide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist
Euroopaga
annaabi.ee 
