Vee Zooloogia
moodi), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Ning sellest on tulnud ka nende
nimetus.
Eesti vetes elavad: Selts ämblikulised (Araneae, Aranei), vesiämblik (Argyroneta
aquatica), hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) Ehitus: Iseloomulik on peen "piht"
(7. kehalüli) pearindmiku ja ümara tagakeha vahel. Lõugtundlad lõpevad küünisega,
mida saab liigendi abil peita; küünise tipus avaneb mürginääre. Seedimine kehaväline,
toit imetakse sisse. Lõugkobijad väikesed, isastel muutunud sugutuselundeiks.
Tagakeha tipul võrgendi- näärmed, mis eritavad väga tugevat, valgulise koostisega
niiti. Võrgendit (võrku) kasutatakse saagi püüdmiseks, pesa ehitamiseks, lendamiseks
jne.
vesilestad (Hydrachnellae, Hydracarina) Ehitus: Väikesed, enamasti
mikroskoopilised. Pearindmik ja tagakeha kokku sulanud. Suised lühikesed.
Lõugkobijad koos ülahuulega võivad moodustada imi- koonuse; lõugtundlad tollele
ligistunud või liiguvad eraldi. Jalgu neli paari.
annaabi.ee 
