KALADE KEHAKUJU referaat
tobijat, väikest mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat. Teiste siinkohal vaadeldavate kalade
välimus muutub märksa rohkem.
Järgnevalt püüame pulmarüü arengust liigiti anda ülevaate:
Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P-pärakuuim, R-
rinnauim(ed), S- seljauim.
Jõesilm: hiilgavpronksjas värvus muutub tuhmiks sinakashalliks, 1.S ja 2. S
kõrgenevad, e-l mandunud (uimekiirteta) P suureneb, i-l tekib sugunibu.
Ojasilm: e-l suureneb , i-l tekib sugunibu.
Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid
ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või
tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või
sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda.