Maailma usundid
Selle avastuse
tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni
olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema
teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke
usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja
loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk
sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti
ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende
nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem.
Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib
öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla
suunatud ka elavatele loomadele. Religiooniteaduses puudub ka üldtunnustatud jumala
annaabi.ee 
