Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused)
surma või püüdis seda teha, võltsis pärandaja tehtud testamendi või
pärimislepingu jne (vt loetelu PärSi §-s 6).
3. Pärimine seaduse järgi.
Pärimise õiguslikuks aluseks võib olla kas seadus või pärandaja viimne tahe.
Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testament ega
pärimislepingut (PärS § 10).
PärS seab sugulased kolme järjekorda pärandaja ning tema ülenejate ja alanejate
sugulaste sugulusseoste alusel.
PärS järgi tekib esimesena õigus pärida lastel ja abikaasal. Kui need puuduvad või
loobuvad pärandist, läheb pärimisõigus edasi teistele kaugematele sugulastele,
kelleks võivad olla vanemad või nende puudumisel vennad-õed.
Seadusjärgse abikaasa ja sugulaste puudumisel on seadusjärgseks pärijaks
kohaliku omavalitsuse üksus või riik (PärS § 11, 18).
Seega esimese järjekorra pärijateks on pärandaja alanejad sugulased: lapsed,
annaabi.ee 
