Lendoravad
Sügistalvisel perioodil võib leida lendoravate õõnsustesse kogutud toiduvarusid. Need
sisaldavad peamiselt lehtpuude urbi ja pungi. Lendoravate elupaigas on sageli mahakukkunud
kooritud või okastest puhtaks pügatud oksakesi ja näritud lehti. Vaid viimati toodud
tegevusjälgede järgi on lendorava esinemise üle otsuse langetamine siiski väga riskantne.
Lendorav on meil üks kõige rangemat kaitset vajavatest loomaliikidest. Tema asurkond on
väike, seega tuleb sugulusristamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks
kaitsta lausa iga indiviidi. Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine
metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka
Euroopa Liidu loodusdirektiiv.
Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise
sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40
kindlat lendorava leiukohta
annaabi.ee 
