Õiguse filosoofia loengukonspekt
Just vajadus arukale tööjaotusele
ning õiguste ja kohustuste jaotamisele sunnib rahvast riigiks ühinema. Rahvas annab kindlas
mahus võimuvolitused valitsejale. [ladina termid 20]
[v.k.S:]Õiguse, moraali, mõistuse jne aluseks on Gr järgi inimsoo loomulik, "ürgne" olek;
normid, mida kõik inimkogukonnad, sh kõige vähem "tsiviliseeritud" kogukonnad, tunnustavad
(ja mis on vahel jälgitavad ka loomade hulgas) leiduvad kõigi inimeste ühises, sugulusloomuses.
[Seega idee oli selles, et vaatamata inimeste iseloomude ja hoiakute suurtele erinevustele, leidub
midagi sellist, mis on neile kõigile ühine ning olemuselt sügavam, kui nähtavad erinevused.]
Loomuliku seisundi printiipide hulka kuulub mh püüd ühineda kogukondadesse. Selle printsiibi
arenedes (ehk nagu Gr ütleb, armastuse ja õigluse vajaku tõttu) tekib tsiviilühiskond (societas
civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete