Keskkonnaohtlikkus Arvatakse, et oktüülfenoolid ning eriti just oktüülfenooli etoksülaadid häirivad sisenõrenäärmeid, mis juhivad hormoonide talitust, ning OP'd ja OPE'd häirivad seeläbi paljunemisorganite arengut ja talitust. On leitud tõendeid, et OP'del ja OPE'del on efekt kalade ja imetajate östrogeenile. Rottide peal tehtud katse näitas aga, et OP'de manustamine ei avaldunud rottide sugulistele näitajatele erilist mõju. Kõige enam kahju tekitavad OP'd ja OPE'd arvatavalt veekeskkonnas, kuhu neid väga suurel hulgal ladestub. Keskkonnaohtlikuse tõttu ei ole paljudes Euroopa liidus toodetud toodetes lubatud OP'si ja OPE'si kasutada. Kokkuvõte Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid on keskkonnaohtlikud ained, mis satuvad loodussese pelgalt läbi inimtegevuse. Kuigi on teada, et nad häirivad organismide
geeniekspressioonile ja genoomi evolutsioonile. Kuigi hüüfe moodustavatel seentel avastati transposoonid alles hiljuti, leitakse neid üha enam ja seostatakse HGT-ga (Kempken & Kuck, 1998) (joonis nr 2 tähistatud TY). Viimased uuringud on näidanud, et kuigi 20% kirjeldatud seentest on arvatud olevat mittesuguliselt ja klonaalselt paljunevad, esinevad ka neil rekombinatsioonid (Taylor et al., 1999). Selle üheks põhjuseks võiks pidada meiootilistele ehk sugulistele rekombinatsioonidele alternatiivseid mitootilisi ehk somaatilisi rekombinatsioone. Paraseksuaaltsüklis toimuvat mitootilist geenisiiret on põhjalikult uuritud seoses penitsilliini tootmisega. Pärast pintselhalliku Penicillium chrysogenum hüüfide liitmist nende haploidsed tuumad liituvad sagedusega 1 x 10–8 – 2 x 10-6. Nendes liitunud tuumades toimub mitootiline ristsiire sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 iga tuumajagunemise kohta (Weber, 1993)
annaabi.ee 
