"Kitarri areng"
16.
saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus. (Mätlik, 1991:3)
1.4 Näppepillide taganemine
17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt.
Lauto kõrval mängiti ansamblites ka palju tema sugulaspille millest üks, colascione,
millega mangiti saadet, oli 6-keelne ning sama häälestusega, mis tänapäeva klassikaline
kitarr. Kõikide nende kitarri ja lauto sugulaspillide repertuaar on osa kitarrimuusika
pärandist ja üldjuhul tänapäeva kitarril mängitav. Koos hispaania näppepillidega levisid
Euroopas 17. saj. ka hispaania tantsud. Siis aga hakkas klahvpillide võidukäik, ning
paarikümne aastaga olid kitarr, lauto ja vihuela maailmamuusika areenilt välja tõrjutud.
1.5 Kitarri-reformid
18. saj. lõpul tehti kitarri ehituses ja noodikirjas palju muutusi. Muusikat hakati märkima
noodijoonestikule, kasutades viiulivõtit