Sarnaste genotüüpide ühendamisel suureneb järglaste hulgas homosügootide osatähtsus. Genotüübilt sarnased on aga omavahel geneetilises suguluses olevad loomad. Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast. Põllumajandusloomade juures räägitakse harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni 5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt eellaselt (ühistelt eellastelt). Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. S. Wright (1921) võttis eri põlvkondade genotüüpide sarnasuse väljendamiseks kasutusele nn. rajakoefitsientide meetodi
Sarnaste genotüüpide ühendamisel suureneb järglaste hulgas homosügootide osatähtsus. Genotüübilt sarnased on aga omavahel geneetilises suguluses olevad loomad. Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast. Põllumajandusloomade juures räägitakse harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni 5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt eellaselt (ühistelt eellastelt). 20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient
annaabi.ee 
