Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala GMO poolt Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle
tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Mis on GMO ohud? Võib osutuda organismile kahjulikuks (kuna neid on uuritud lühikest aega) nt allergeenid või kantserogeenid. Eetikaprobleemid igal organismil oma genoom. Väheneb looduslik mitmekesisus. Kahjustab mahetootmist. Uurimised on näidanud, et GMO-geenid levivad nii sama liiki looduslikele taimedele kui ka sugulasliikidele, kaasa arvatud umbrohud. Näiteks rapsil on Rootsis kaks metsikult kasvavat lähisugulast. Sama probleem võib tekkida ka Eestis. Kui siin hakatakse kasvatama GM-rapsi, siis võib sellega kaasneda kontrollimatu GMO-saastumine, mis võib aja jooksul laialdaselt levida. GMO regulatsioon Eestis Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi - keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning sotsiaalministeerium - vahel.
Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Sarnaselt GM taimega, GM kultuuride herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel looduslikele sugulastele, muutuvad horisontaalse geenisiirde kaudu umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel muundamata rapsisortidele ja metsikutele sugulasliikidele võivad tekkida UMB1 tõrjele mittealluvaid taimi, mis tähendab, et peab kasutusele võtma toksilised umbrohutõrjevahendid. 2 Võrreldes tava- või mahepõllumajandusega, on pestitsiidide suuremal kasutamisel eelkõige otsene 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 11 2 Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T
taimekaitsevahendeid). Hispaanias on Bt mais võimaldanud vähendada taimekaitsevahendite kasutamist üle poole võrra võrreldes tavamaisi kasvatajatega, mis on tõstnud põllumehe sissetulekut kuni 120 hektari kohta (arvestades saagikust ja taimekaitsevahendite kasutamist). · Ohud: allergia, toksilisus ja antibiootikumiresistentsuse teke. · Tänaseks ei ole tõendeid, et GM taimed tekitaks rohkem allergiaid või oleks mürgisemad. geenisiire sugulasliikidele ( näit. Raps : Soov kasvatada rapsi biokütuseks (Brassica napus) Willamette orus, kus on traditsiooniline Brassica juurviljade seemne tootmise piirkond Brassica seemnetootjad mures, et biokütuse rapsi kasvatamine rikub nende puhta seemne. Uurimisprojekt, et testida geenisiiret rapsi ja Brassica juurviljade vahel. Hetkel vähe teada rapsi ja Brassica juurviljade hübridiseerimise kohta) kasulike putukate hävimisoht, biodiversiteedi vähenemine. Geenisiire on probleemiks kõigi
annaabi.ee 
