Ühiskond kui inimese olemasolu viis. Inimeste kooselu vorm on ühiskond. Ühiskond on loodud inimeste poolt, on süsteemne tervik ja on ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas. Juba mitu tuhat aastat tagasi, hakkasid tekkima sugulaskonnad. Sealsed inimesed rajasid koos onne ja töötasid teineteisega koos, et tervel sugukonnal oleks hea elada. Mehed tegelesid söögi muretsemisega ning oma sugulaskonna kaitsmisega. Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast. Sugukonnad arenesid ning neile võis liituda teine sugukond, kus nad pidid teineteisega arvestama ja et kõigega toime tulla, koostööd tegema. Sugukonnas olid kindlad reeglid, mis kehtisid kogule tervikule, nii tuli neil ühesugune elulaad. Nagu tänapäevalgi,olid ka siis sugukondadel omad ülemad või sugukonnapead, kes võtsid vastu
* 10. ja 11. sajandil tegi aadliperekonna enese struktuur läbi suuri muutusi. Lõdvalt seotud hõimlaskond, kelle jaoks emapoolsed ja isapoolsed sugulussuhted võisid olla võrdelt tähtsad ning kes ei omanud püsivat genealoogilist või territoriaalset keskust, asendus väidetavalt range ja kindla sugupuuga, mille puhul pärusvara ja esisünniõigus omandasid hoopis suurema tähenduse. Varasema perioodi laiema ja amorfsema sugulaskonna asemel hakkas domineerima üks meesliin, millest jäeti võimaluse korral välja nooremad õed-vennad, nõod ja naised. * 13. sajandi aadlidünastiatel oli 10. sajandi dünastiatega võrreldes erijooni: nad olid paremini identifitseeritavad, koondunud meesliini ümber ja nad olid laiema sugulaskonna nõudluste osas palju tõrjuvamad. Neil oli perekonnanimed, mis saadud nende valduste või linnuste järgi
annaabi.ee 
