Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Eesti deskriptiivne ja onomatopoeetiline sõnavara on lahtine hulk, mida iga eestlane tarviduse korral vaevata täiendab. Seesuguste
sõnade loomise mallid on eestlase keeletunde sees. H. Rätsepa loendatud põhiline onomatopoeetilisdeskriptiivne tüvevara on
sugenenud alles läänemeresoome algkeele aegadest peale, eriti aga eesti keele iseolemise ajal (95%il neist tüvedest ei ole vasteid
kaugemais sugulaskeelis).
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad
Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud
laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), liide (nt vene laen nik), tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), tüvi, sõna, väljend või tähendus.
Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
Eesti keel on palju laenanud kõigilt hõimudelt ja rahvastelt, kellega tal on olnud kokkupuuteid