Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis
Kui inimene sureb, läheb
ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja
kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases
etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris
budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii
deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud.
Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus. Pea
igas traditsioonilises Hiina kodus on kodualtar koos surnute nimedega. Keskmiselt
ohverdatakse esivanematele regulaarselt 2 korda kuus. Oluline rituaal
pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja
peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate
suhtes.
Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi
minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise