- Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk polügüünia või suurema sugulasgrupi koos eksisteerimine perena - Abielu kui sotsiaalne norm. Isakeskne - Kristlik norm: abielu lahutamatu, mitte väga lähedases suguluses ja monogaamne - Tüdrukud-naised isa hoole alt abikaasa hoole alla Kristlik õpetus - Mees kui adama järglane, mehe ülemvõim - Naine kui Aadama küljeluust loodud olend ja isik, kes oli mehe viinud kiusatusse, mistõttu nad paradiisist välja heideti
- Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk polügüünia või suurema sugulasgrupi koos eksisteerimine perena - Abielu kui sotsiaalne norm. Isakeskne - Kristlik norm: abielu lahutamatu, mitte väga lähedases suguluses ja monogaamne - Tüdrukud-naised isa hoole alt abikaasa hoole alla Kristlik õpetus - Mees kui adama järglane, mehe ülemvõim - Naine kui Aadama küljeluust loodud olend ja isik, kes oli mehe viinud kiusatusse, mistõttu nad paradiisist välja heideti
Pealik on tavaliselt sugukonna vanim liige. Tavaliselt juhib meesterahvas, juhtidel pole kohustuslikke otsuseid. Saavad mõjutada oma isikliku eeskujuga, käitumisega. Peamised ametlikud "organid": - külavanemad: nende otsused pole kohustuslikud, isikliku eeskujuga saab üles kutsuda midagi tegema. Prestiizil põhinev. - "Suured mehed": teatud sugulasgrupi pealik. Rohkem võimu kui ühe küla üle. Taas prestiizil põhinev. - Põlvnemisgruppide juhid - Külade nõukogud - Sugulaskondade-vaheliste liitude pealikud Näide: danide poliitiline struktuur: a) majapidamine b) midagi, mis võõrale näib külana. Nad ise ei taju seda c) naaberkogukonnad - lähemad külad suhtlevad rohkem.
annaabi.ee 
