Cd mürgisus võib osaliselt seonduda sellega, et aine kuulub elementide perioodilisuse tabelis samasse rühma nagu Zn, mis võib organisme eksitada nagu oleks tegemist kasuliku elemendiga. Ka mineraalides esineb Cd sageli koos Zn, seetõttu on Cd sattunud loodusse enamasti just Zn tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse Cd muu hulgas värvainetes (nt. Cd-sulfiid, värvuselt kollane). ELAVHÕBE (Hg) Hg on elektronide paigutuse poolest Zn ja Cd sugulaselement, kuid elektronide ehituselt siiski erinev. Hg mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et ta ladestub kiiresti organismi rasvkoesse ja seondub proteiinidega. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g elavõbedat. PLII (Pb) Bioloogilist kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Inimeses hakkab Pb organismi järjest kuhjuma ning tal on neurotoksiline toime.
standard elavhõbedale on estuaari ja rannikuvetes 0,3 mg/l-1. Eestis on kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes elavhõbeda piirnormiks 0,5 mg kg -1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 0,2 mg kg-1 . Riikliku Keskkonnaseire raames on elavhõbeda sisaldust mereorganismides määratud alates aastast 1998. /6/8/ Elavhõbe on elektronide paigutuse poolest tsingi ja kaadmiumi sugulaselement, kuid elavhõbeda aatomisisene elektronide ehitus on neist siiski erinev. Metalli kujul olev elavhõbe on vedelikutaoline ja kergesti aurustuv, ning väga mürgine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena, kuid adsorbeerub tugevasti merevee orgaanilises peenagregaadis ning settib. Elavhõbe moodustab koos klooriioonidega polükloriidi (HgCl4^[2-], HgCl^[3-]), lisaks sellele moodustab element ka hüdroksiidikomplekse
annaabi.ee 
