· aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E
juhuslikult, ilma loomade valikuta genotüübi järgi, siis ei avalda see populatsiooni geneetilisele struktuurile olulist mõju. Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, suureneb juhuslikkuse mõju (vt juhuslik geenitriiv). Kui emigratsioon toimub loomade genotüübi järgi, so. paremate või halvemate loomade pideva eemaldamisega populatsioonist, on selle mõju analoogiline selektsiooni toimega. b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel. Sarnaste genotüüpide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
