"sugukromisoomid" - 1 õppematerjal

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust. ( Saar, 2007, lk 76-77) 2.1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel Kriminaalse käitumise alases teaduskirjanduses käsitletatakse reeglina põhjalikult kunagist avastust vägivaldse kuritegevuse ja XYY-sündroomi seostest. Inimese igas rakus on 46 kromosooni e 23 kromosoomi paari, milles sisaldub kogu geneetiline informatsioon. Viimane kromosoomide paar (sugukromisoomid) määrab inimese soo, kus juures naisel on nendeks alati kaks ühesugust X-kromosooni. Mehe sugukromosoomidest on alati üks samasugune nagu naistel (X), kuid teine on erinev – Y. Seega naiste sugukroomid on XX ja meeste omad vastavalt XY. Mõnikord esineb aga kromosoomi anomaalia, mil mehel on 46 kromosoomi asemel 47, st üks Y-sugukromosoom liiast. Anomaaliat kutsutakse XYY-sündroomiks ja sellise anomaaliaga indiviide on mõnikord nimetatud "ülimeesteks". Sellise anomaaliaga