res publica-ladina keeles `avalik asi`, hiljem tähendas see vabariiki plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas
venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum.
annaabi.ee 
