Ühiskond, riik ja õigus
Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena:
a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja
autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile,
käitumist juhtisid tavad.
b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara
omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka
sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist.
Riigi tekkimist iseloomustas:
1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine
2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele
tekkinud uus inimkooslus rahvas.
Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi:
annaabi.ee 
