täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti. Küll kunagi määratakse ka tundmatud herbaarlehed ja need võivad osutuda siis iseäranis väärtuslikeks. Kui me tahame taimi näidata raamitult seinal või hoida kasvõi lihtsalt hunnikus või kausta vahel, et nende järgi oleks võimalik taimi õppida, peab taimi koguma ja kuivatama eriti hoolikalt. Taim kogutakse võimalikult kõikide osadega: õied, lehed, varred, juurmised lehed jne ning
Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus, liikuvus, viburite esinemine, paiknevus, endospooride esinemine ja asetus , kapsli esinemine. 6. Kas on võimalik söötme omaduste põhjal määrata mikroobide liikuvust? Liikuvad bakterid annavad söötmes hargnenud, suletaolise kasvu. Mitteliikuvad organismid annavad piki külvi joonekujulise koloonia. 7. Millist skeemi kasutatakse toiduainete mikrobioloogilistel analüüsil bakterite identifitseerimiseks sugukonnani või perekonnani? 8. Millised etapid nähakse ette bakterite esmasel identifitseerimisel Shewan'i skeemi järgi? 9. Kuidas määratakse glükoosi kasutamist mikroorganismide poolt? 10. Kuidas määratakse kindlaks mikroorganismi võime fermentatiivselt kasutafa glükoosi? Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus punakasvioletsest kollaseks
annaabi.ee 
