"sugukonnaliikmetest" - 1 õppematerjal

VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU

SISSEJUHATUS Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotatakse laias laastus kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk (u 753-510 e Kr), vabariigi ajajärk (510-30 e Kr) ja keisririigi ajajärk (30 e Kr-476 p Kr). Selle rohkem kui tuhande aasta jooksul on võimalik jälgida Vana-Rooma tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956). Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid