VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
SISSEJUHATUS
Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotatakse laias laastus kolme põhiperioodi:
kuningate ajajärk (u 753-510 e Kr), vabariigi ajajärk (510-30 e Kr) ja keisririigi ajajärk (30 e
Kr-476 p Kr). Selle rohkem kui tuhande aasta jooksul on võimalik jälgida Vana-Rooma
tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956).
Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja
klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid,
kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja
käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi
ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti
suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad
laostuma ning tekkisid suured latifundiumid