Õigus nähtusena
ühiskondlikutele organisatsioonidele ja inimkooslusele, alates perekonnas ja hõimudest ning
lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja ka poliitiliste ühendustega. Võrreldes
riigivõimuga oli riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus lihtsam. Võib väita, et
riigieelses ühiskonnas tuldi enda ehk ühiskonna juhtimisega ise toime ehk niiöelda
kogukondlike vahenditega. Sugukonnas oli võim pealikul, kes oli valitud sugukonnakaaslaste
poolt kas siis teadmiste, oskuste või muude kogemuste põhjal. Eriaparaati pealikul ei olnud,
sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik oli oma sugukonna huvede väljendaja,
oma sugukonna võimu kehastus. Sugukond aga teostas oma võimu ise, toetudes pealiku
autoriteedile.
Pealikul ei olnud ürgühiskonnas väljastpoolt pealesunnitud võimu ning ei olnud tal ka
ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid tavad ja
annaabi.ee 
